Arved

Muudetud: 15.09.2010

95.      Kas teenusearveid 2010. aasta detsembri eest võib väljastada Eesti kroonides, kui väljastamise kuupäev on peale 01.01.2011?

V: Ei, alates 01.01.2011 tuleb teenusarved väljastada eurodes, kuna Eestis ametlikult kehtiv valuuta on euro (paralleelkäibe periood kestab kõigest 14 päeva). Eesti kroonides lõppsumma võiks olla võrdlusena väljastataval arvel kuni pool aastat enne ja peale €-päeva, see võimaldab inimestel harjuda uues vääringus hindadega ning kohaneda erinevate arvuliste suurustega.

96.      Kas alates 1. juulist 2010 tuleb ka arvetel näidata maksmisele kuuluvat summat ja hindu nii Eesti kroonides kui eurodes?

V: See on soovituslik, kuid mitte kohustuslik. Maksmisele kuuluva summa avaldamine kahes vääringus on eriti oluline enne €-päeva, et vältida situatsiooni, kus klient arvutab ise maksmisele kuuluva summa ebatäpse kursiga kroonidest eurodesse. Seejuures on oluline, et hindade või tarbija poolt tasumisele kuuluvate summade ümberarvestamine ühest vääringust teise toimuks lugeda majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 76 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ kehtestatud reeglite kohaselt. Samuti on abi Tarbijakaitseameti poolt välja antud „Hindade kahes vääringus avalikustamise juhendist”.

97.       Kuidas kajastada arveid ja kursimuutusi raamatupidamises, kui arve väljastatakse Eesti kroonides ja see koosneb mitmest erineva tähtajaga osamaksest, millest viimane osamakse peaks laekuma 2011. aasta kevadel?

V: Osamaksed, mis 31.12.2010 lõppemise seisuga on laekumata, tuleb ümber arvestada eurodesse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu kinnitatud valuutakursile (1 EUR=15,6466 EEK). Vt alapeatükki „Eurole ülemineku kajastamine raamatupidamises”.

98.       Kas osamaksed peaks välja tooma arvel nii Eesti kroonides kui eurodes ja kuidas seda teha, kui arve väljastatakse juunis 2010 (kui euro vahetuskurss ei ole veel ametlikult fikseeritud) ja viimane osamakse tähtaeg on juunis 2011?

V: Kui arve väljastatakse juunis 2010, siis ei pea arvel veel olema tasumisele kuuluv summa nii kroonides kui eurodes. Alates 1. juulist 2010 võiks ka arvetel olla tasumisele kuuluv summa näidatud nii kroonides kui eurodes. Kui arvel on kajastatud tasumisele kuuluv summa ainult kroonides, kuid see tuleb tasuda 2011. aastal, arvestatakse see ümber eurodesse  vahetuskursiga 15,6466 ja ümardades ühe eurosendi täpsuseni kolmanda koha järgi pärast koma.

99.   Kreeditarvete koostamine eurodes arvetele, mis algselt olid koostatud Eesti kroonides. Küsimus on, kas eurodesse konverteerimisel peab arvestama, et iga arve rida oleks eraldi ümardatud ümardamisreegleid järgides või peab olema arve lõppsumma õigesti ümardatud?
Näiteks:
Arve EEKides
Kaup1                 10000 EEK
Kaup2                 10000 EEK
Käibemaks        4000 EEK
Kokku                24000 EEK

Tahame koostada kreeditarve ja konverteerime eurodeks ridade kaupa
Kaup1                639,12 EUR
Kaup2                639,12 EUR
Käibemaks        255,65 EUR
Kokku                1533,89 EUR
Samas, kui jagada 24 000 EEKi kursiga 15,6466, tuleb summaks 1533,88 EUR. Kui klient on meile maksnud 24 000 EEK ja me esitame kreeditarve ja maksame raha tagasi, kas me peame talle tagastama 1533,89 EUR või 1533,88 EUR?

V: Üldprintsiibi kohaselt ei tohi eurole üleminek mõjutada lepingute järjepidevat täitmist. Sellest tuleneb, et iga lepingu alusel teostatav makse (ja selle täitmiseks väljastatav arve) tuleb konverteerida ja täita vastavalt ametlikule kursile ja ümardamisreeglitele. Ehk siis oleneb lahendus käesoleval juhul sellest, milliselt oli määratletud lepingus (või aktsepteerimist leidnud hinnapakkumises) kauba hind. See tuleb konverteerida eurodesse ja seejärel koostada muu lepingu täitmisega seonduv dokumentatsioon (arved jne).

Ümardamisest tulenevad vahed on reeglina ebaolulise suurusega, seetõttu väga detailseks ümberarvutustes minna ei maksaks. Tekitab rohkem tööd ja segadust, kuid kasu sellest tõuseb vähe. Üldjuhul sõltub lepingute täitmise viis ka lepingu muutmise otstarbekusest ja tarkvara võimalustest, seetõttu võib poolte kokkuleppel ja segaduste vältimiseks vajadusel siiski lepingute muutmine eurodesse või pooltevaheliste lepingute täitmise viis eurodes eraldi lepingulisana vormistada. Maksuarvestuse seisukohalt on oluline täpselt konverteerida käibemaksu osa. Kauba hind kroonides konverteeritakse euroks iga kauba kohta eraldi. Samast põhimõttest tuleks lähtuda ka juhul, kui pooled lepivad kokku mitme kauba korraga ostmisel. Seetõttu on käesoleva näite puhul (kui pooled ei ole omavahel kokku leppinud teisiti) korrektne tagastada 1533,89 eurot.

100.   Kuidas kajastada laekumisi ja ümardamisest tulenevaid vahesid, kui arve väljastatakse näiteks detsembri teenuste eest jaanuari alguses eurodes ja laekumine toimub ka eurodes?

V: Saldode ümardamisel tekkinud võimalikud vahed kajastatakse aruandeperioodi kasumi või kahjumina (RTJ 18.9).

101.   2010. aasta detsembri eest arvete väljastamine: müük Eesti kroonides, arve Eesti kroonides, arve kuupäev 31.12.2010. Kas peab olema summa eurodes arvel märgitud (ei ole hinnakiri)?

V: See on soovituslik. Maksmisele kuuluva summa avaldamine kahes vääringus on eriti oluline enne €-päeva, et vältida situatsiooni, kus klient arvutab ise maksmisele kuuluva summa ebatäpse kursiga kroonidest eurodesse.

102.   Mis kuupäevani võib 2010. aasta eest väljastada parandusarveid Eesti kroonides?

V: Otsest kuupäeva kehtestatud ei ole. 2010. aastasse saab parandusi teha niikaua kui aruandeaasta arvestus veel nn „lahti” on. Oluline on jälgida, et enne €-päeva seisuga laekumata arved saaks ümber arvutatud eurodesse õige kursiga ja õigesti ümardades. Samuti seda, et kuni 31.12.2010 toimub arveldamine ja aruandlus Eesti kroonides ja alates 01.11.2011 eurodes.