Eurole ülemineku kajastamine raamatupidamises

Muudetud: 23.09.2010

17.      Kuidas arvestada ümber eurodesse bilansikirje (või ka raamatupidamiskonto) „Ostjatelt laekumata arved“ kui see koosneb näiteks 100-st laekumata arvest?

V: Kui tõenäoliselt need 100 saldot (või näiteks ka arvet) laekuvad eraldi, siis tuleks need saldod ka üksikult ümber arvestada. Selliselt konverteerides ei kehti aga seos: summa EEKides (bilansis)/ 15,6466 = summa EURides (bilansis) ehk siis üksikud saldod eraldi ümberarvutatuna ja siis kokku summeerituna erineb summast, mis tekiks korraga terve bilansikirje „Ostjatelt laekumata arvete“ ümberarvestamisel.

Tekkivad ümardamise vahed kajastatakse raamatupidamises tuludena või kuludena kasumiaruandes ning vormistatakse raamatupidamisõiendiga.

18.      Milline RTJ käsitleb euro kasutuselevõttu Eestis?

V: Euro kasutuselevõttu Eestis käsitleb RTJ 18 „Euro kasutuselevõtt“, mis on kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna poolt 14.05.2010.

19.      Kuidas kajastada raamatupidamises vahesid, mis tekivad valuutakursside ümberarvestamisel ja ümardamisel?

V: Saldode ümardamisel tekkinud võimalikud vahed kajastatakse aruandeperioodi kasumi või kahjumina. Kus täpselt valuuta muutumisest tulenevaid vahesid kajastada, sõltub ümberhinnatud vara või kohustuse iseloomust. Siinkohal jagatakse varad ja kohustused kahte gruppi: põhitegevusega seotud ning investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud ümberhindluse vahed. Põhitegevuse nõuetelt ja kohustustel tekkinud muutuse vahe kajastatakse muudes ärituludes või -kuludes. Sellise kajastamise aluseks võivad olla tavapärased ostu-müügitehingud klientidega ja hankijatega. Finantseerimisest või investeerimistegevusest tulenevad kursivahed kajastatakse finantstulude või -kulude all. Sellisteks kursivahedeks võivad olla kursikasumid ja -kahjumid antud ja võetud laenudelt ning investeeringutelt varadesse, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Tulude-kulude kajastamisel kasutatakse netomeetodit. See tähendab, et kulud ja tulud üheliigilistest (kas siis äritulud-kulud või siis finantstulud-kulud) kursivahedest tasaarvestatakse nii, et perioodi tulemuseks jääb kokkuvõttes kas tulu või kulu (RTJ 18.9, RTJ 1.93-95).

20.      Millal ma pean rakendama RTJ 18 nõudeid ja kas on kohustuslik rakendada RTJ 18 nõudeid?

V:  Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 18 “Euro kasutuselevõtt” tuleb rakendada kõigis Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes, mille bilansikuupäev on pärast €-päeva (RTJ 18.4).  Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 18 „Euro kasutuselevõtt“ rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mille bilansikuupäev on pärast €-päeva (RTJ 18.13). Raamatupidamise Toimkonna juhendiga RTJ 18 “Euro kasutuselevõtt” on võimalik tutvuda siin.

21.      Kui ma rakendan IFRS aruandlust, kas pean järgima RTJ 18 nõudeid?

V: Kui rakendatakse IFRS aruandlust, siis tuleb lähtuda vastavatest IFRS standarditest ja tõlgendustest. Finantsaruandluse standardist IAS 21 „Valuutakursside muutuste mõjud“ ja tõlgendusest SIC 7 „Euro kasutuselevõtt“ olid RTJ 18 koostamisel lähtekohaks.

22.      Kuidas vormistatakse raamatupidamiskontode saldode ümberarvestus?

V: Raamatupidamiskontode saldod arvestatakse ümber €-päevale eelneva päeva lõpul Eesti kroonidest eurodesse (RTJ 18.8), lähtudes Euroopa Liidu Nõukogu määruses kinnitatud valuutakursist. Raamatupidamiskontode saldode ümberarvestus vormistatakse raamatupidamisõiendina ning see peab vastama raamatupidamise seaduse § 7 lõikes 3 kehtestatud nõuetele.

23.      Milline dokumentatsioon on veel vajalik seoses raamatupidamise saldode konverteerimisega Eesti kroonidest eurodesse?

V: Raamatupidamise saldode konverteerimine Eesti kroonidest eurodesse peaks olema vormistatud raamatupidamisõiendina vastavalt RPS § 7 lõikes 3 kirjeldatud andmetele. Vastavalt nimetatud viitele peaksid raamatupidamisõiendile olema järgmised rekvisiidid: dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad (nt kurss, summad), koostaja nimi, majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist, vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

24.      Kus kajastatakse raamatupidamises aktsia- või osakapitali suurendamisel või vähendamisel tekkinud vahed?

V: Aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise korral kajastatakse tekkinud ümberarvestuse vahet kirjel eelmiste perioodide jaotamata kasum.

25.      Millised ajaloolised raamatupidamisandmed tuleb konverteerida eurodesse ning millised jätta Eesti kroonidesse?

V: Sõltub sellest , milliseid ajaloolisi andmeid läheb hiljem raamatupidamisel eurodes vaja nt: varud (FIFO arvestus), põhivara soetusmaksumus, töötasud (puhkusetasu arvestuseks) jne. Need raamatupidamisandmed tuleb ümber konverteerida eurodesse.

26.       Kuidas kajastada raamatupidamises seisuga 31.12.2010 2010. aasta detsembris kaaseeljaotuse käigus saadud eurosid, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2011?

V: Kaaseeljaootuse käigus saadud eurosid ettevõte oma bilansis ei kajasta, kuna kaaseeljaotuse kohta sõlmitavate lepingute järgi kuutuvas saadud eurod kuni 1. jaanuarini 2011 Eesti Pangale ning ettevõte peab tagama, et kaaseeljaotatud euro pangatähed ja mündid asuvad selle ajani nende ruumides, kus neid tuleb ladustada eraldi mis tahes muudest euro pangatähetdest ja müntidest, muust vääringust või muust varast, et ära hoida nende ringlusse sattumine enne 1. jaanuari 2011. Samuti on Eesti Pangal ning kaaseeljaotuse teostanud pangal õigus teostada ettevõtte ruumide kontrolli, et kindlaks teha, kas kaaseeljaotatud pangatähed ja mündid on alles. Kaaseeljaotuse käigus saadud eurode kohta tuleb ettevõttel pidada koguselist arvestust (sarnaselt kui näiteks varud vastaval hoiul saaja juures).

27.       Kuidas peab 31.12.2010 lõppeva majandusaasta aruandes käsitlema fakti, et Eesti läheb peale bilansipäeva üle eurole?

V: Eurole üleminekul tuleks avalikustada aruande lisades arvestusvaluuta ja esitusvaluuta muutmise põhjus (RTJ 18.12). See sobib näiteks lisasse „Sündmused pärast bilansipäeva”.

Näide ühest Slovakkia ettevõtte aruandest:

Lisa x. Sündmused pärast bilansipäeva

Alates 1. jaanuarist 2009 ühines Slovakkia eurotsooniga ja Slovakkia kroon (SKK) asendus euroga (EUR). Sellest tulenevalt konverteeris Ettevõte sellest kuupäevast alates oma raamatupidamisarvestuse eurodesse ning 2009. aasta ja järgnevaid finantsaruandeid hakatakse koostama eurodes.

Võrdlusandmed konverteeritakse ametliku üleminekukursiga 30,1260 SKK/EUR.

28.       Millises valuutas esitatakse majandusaasta aruanne, kui majandusaasta lõpeb 31.03.2011?

V: Vastavalt raamatupidamise seaduse § 15 lõikele 5 koostatakse ja esitatakse raamatupidamise aastaaruanne Eestis ametlikult kehtivas vääringus. Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis kehtivaks valuutaks euro,  seega aruanded, mille bilansikuupäev on pärast €-päeva, koostatakse ja esitatakse eurodes. Aruandeperioodile eelneva perioodi võrdlusandmete ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodesse lähtutakse Euroopa Liidu Nõukogu kinnitatud valuutakursist (RTJ 18.11).  

29.       Millised on uued kohustusliku konsolideerimise piirmäärad?

V: Lähtudes kehtivast raamatupidamise seaduse § 29 lõike 1 punktist 3 ning audiitortegevuse seaduse § 92 lõigetest 1 ja 2 on konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustus konsolideerivatel üksustel, kui:

a)      raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 15 inimest.

b)      raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 45 inimest.

30.       Millised on uued auditeerimise piirmäärad?

V: Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 30 inimest (audiitortegevuse seadus §91 (1) ).

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 90 inimest (audiitortegevuse seadus §91 (2) ).

Hoolimata eeltoodust on endiselt raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale (audiitortegevuse seadus §91 (3) ).

31.       Kuidas arvestada ümber eurodesse bilansikirje „Lühiajalised laenud“, kui see kirje koosneb 5-st erinevast saadud laenust?

V: Eurodesse tuleb arvestada iga laen eraldi ning saadud eurodesse ümberarvestatud laenude summa kajastada bilansikirjel „Lühiajalised laenud“.

Tekkivad ümardamise vahed kajastatakse raamatupidamises tuludena või kuludena kasumiaruandes ning vormistatakse raamatupidamisõiendiga.

32.       Mis on arvestusvaluuta?

V: Arvestusvaluuta on valuuta, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle (RTJ 18.5). Kuni €-päevani on enamiku Eesti ettevõtete arvestusvaluutaks Eesti kroon, pärast €-päeva euro.

33.       Mis on esitusvaluuta ja mis valuuta on Eestis esitusvaluutaks kuni 31.12.2010 ning alates 01.01.2011?

V: Esitusvaluuta on valuuta, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid (RTJ 18.5). Kuni 31.12.2010 on ettevõtetele Eestis esitusvaluuta EEK (RPS §15 (5), RTJ 18.11 (a)). Alates 01.01.2011 jõustub seadus, mille kohaselt on Eesti Vabariigis seaduslikuks makse­vahendiks euro. Võttes siia juurde raamatupidamise seaduse § 15 lõike 5 ja RTJ 18.7,  on alates 1. jaanuarist 2011 Eestis esitusvaluutaks samuti euro.

34.       Mille alusel valitakse arvestusvaluuta?

V: Eestis määrab arvestusvaluuta valikukriteeriumid ära RTJ 1 oma paragrahvides 84-85. Nende paragrahvide järgi tuleb arvestusvaluutaks valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta – see on valuuta, millest on kõige enam mõjutatud ettevõtte laekumised ja väljaminekud, millest sõltuvad põhiliselt ettevõtte müügihinnad ja põhilised ettevõtte kulutused.

35.   Kui senimaani on arvestusvaluutana kasutatud Eesti krooni, siis kuidas käituda peale €-päeva?

V: Alates €-päevast (01.01.2011) muutub arvestus­valuutana Eesti krooni kastutanud ettevõtete arvestusvaluuta euroks ehk siis alates €-päevast peavad varem Eesti kroonis arvestust pidanud ettevõtted hakkama oma jooksvat arvestust pidama eurodes (RTJ 18.7).

36.   Millest lähtub juhend RTJ 18, kust ma võin leida detailsemat infot?

V: RTJ 18 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist IAS 21 „Valuutakursside muutuste mõjud“, tõlgendusest SIC 7 „Euro kasutuselevõtt“ ja raamatupidamise seadusest. Konkreetsed viited on leitavad RTJ-st 18 (avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13314110).

37.   Millal (mis kuupäeva seisuga) teostavad ettevõtted raamatupidamiskontode saldode ümberarvestuse, kui arvestusvaluuta muutub Eesti kroonidest eurodeks?

V: Kui arvestusvaluuta muutub Eesti kroonidest eurodeks, tuleb raamatupidamiskontode saldode ümberarvestus teostada €-päeva seisuga (RTJ 18.8), s.o 01.01.2011 päeva alguse seisuga.

38.   Millise valuutakursi alusel arvestatakse ümber €-päevale eelneva päeva lõpul Eesti kroonides kajastatud saldod?

V: Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu poolt kinnitatud valuutakursile: 1 EUR=15,6466 EEK.

39.   Kuidas ümardatakse raamatupidamises ümberarvestatud saldod?

V: Kui seadusest ei tulene teisiti, ümardatakse saldod 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma. Kui kolmas koht pärast koma on 0 kuni 4, jäetakse teine koht peale koma muutmata. Kui kolmas koht peale koma on 5 kuni 9, ümardatakse ümberarvestatud väärtus ühe numbri võrra ülespoole. Saldode ümardamisel tekkinud võimalikud vahed kajastatakse aruandeperioodi kasumi või kahjumina (RTJ 18.9; euro kasutusele võtmise seadus § 5 lg 2).

40.   Kuidas välisvaluuta saldo (näiteks USD) ümber arvestada ja esitada raamatupidamise aastaaruandes 31.12.2010 ja peale €-päeva esitatavates aruannetes?

V: Aruanded, mille bilansikuupäev on enne €-päeva ehk siis näiteks raamatupidamise aastaaruanne seisuga 31.12.2010, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides (raamatupidamise seaduse § 15 (5) ). Sellest lähtuvalt tuleks näiteks USD saldo ümber arvutada Eesti kroonidesse usaldusväärse panga kursiga seisuga 31.12.2010. Peale €-päeva koostatakse ja esitatakse aruanded eurodes, sest Eestis kehtivaks vääringuks alates 01.01.2011 on euro. Samuti tuleks siis USD saldo arvutada peale €-päeva esitatavates aruannetes otse eurodesse usaldusväärse panga poolt noteeritud kursiga, näiteks Euroopa Keskpanga poolt avaldatud kursiga:http://www.ecb.int/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html.

41.   Millises vääringus tuleb esitada raamatupidamise aastaaruanne?

V: Aruanded, mille bilansikuupäev on enne €-päeva (01.01.2011), koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides. Aruanded, mille bilansikuupäev on pärast €-päeva, koostatakse ja esitatakse eurodes. Aruandeperioodile eelneva perioodi võrdlusandmete ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodesse lähtutakse Euroopa Liidu Nõukogu kinnitatud valuutakursist 1€=15,6466EEK (RTJ 18.11).

42.   Vastavalt raamatupidamise seadusele § 15 lõikele 5 tuleb siis 31.12.2011 aruanne esitada eurodes ja 31.12.2010 aruanne kroonides?

V: Jah, aruanded, mille bilansikuupäev on enne €-päeva (01.01.2011), koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides. Aruanded, mille bilansikuupäev on pärast €-päeva, koostatakse ja esitatakse eurodes (RTJ 18.11).

43.   Kas 31.12.2011 esitatav raamatupidamise aruanne esitatakse eurodes ning võrdlev periood Eesti kroonides?

V: Aruanne, mille bilansikuupäev on 31.12.2011, koostatakse ja esitatakse eurodes. Samuti tuleb aruandeperioodile eelneva perioodi võrdlusandmed ümber arvutada Eesti kroonidest eurodesse, lähtudes Euroopa Liidu Nõukogu kinnitatud valuutakursist (1 EUR=15,6466 EEK) (RTJ 18.11), et aruandeperioodi arvandmed oleks võrreldavad.

44.   Millise kursi alusel muudetakse 31.12.2010 esitatava aruande andmed (Eesti kroonides) võrreldavaks 31.12.2011 esitatava aruandega (eurodes)?

V: Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu (ECOFIN) poolt 13. juuli 2010 kinnitatud valuutakursile  (1 EUR=15,6466 EEK).

45.   Kas on vajalik peale €-päeva koostatavas aruandes avalikustada arvestus- ja esitusvaluuta muutmise põhjus?

V: Jah on küll. Eurole üleminekul tuleks avalikustada aruande lisades arvestusvaluuta ja esitusvaluuta muutmise põhjus (RTJ 18.12).

Näide ühest Slovakkia ettevõtte aruandest:

Lisa x. Sündmused pärast bilansipäeva

Alates 1. jaanuarist 2009 ühines Slovakkia eurotsooniga ja Slovakkia kroon (SKK) asendus euroga (EUR). Sellest tulenevalt konverteeris Ettevõte sellest kuupäevast alates oma raamatupidamisarvestuse eurodesse ning 2009. aasta ja järgnevaid finantsaruandeid hakatakse koostama eurodes.

Võrdlusandmed konverteeritakse ametliku üleminekukursiga 30,1260 SKK/EUR

46.   Millises perioodis kajastatakse tekkinud kursivahed?

V: Saldode ümardamisel tekkinud võimalikud vahed kajastatakse aruandeperioodi kasumi või kahjumina, st €-päeval 01.01.2011.

47.   Varude, nõuete, võlgade jm analüütilise ümberarvestuse tulemusena tekkiv uus summa kokku eurodes ei ole võrdne vastava konto ümberarvestatud saldoga. Kas vormistada vahesumma kohta lausend jaanuarisse 2011?

V: Jah, €-päeval arvestatakse varud, võlad, nõuded jne ümber eurodesse. Vastava konto ümberarvestatud saldo ning ümberarvestatud analüütiliste registrite vahe kajastatakse €-päeval aruandeperioodi kasumi või kahjumina.

48.   Kui algne tehing on välisvaluutas, näiteks 100 000 USD = 1 142 170 EEK. Kas ümberarvestus teha välisvaluuta summa alusel või Eesti kroonides arvestussumma alusel? Kas kasutada Eesti Panga 31. detsembri 2010 USD ristkurssi EUR-i suhtes (n. 0,7299796761) või 1. jaanuari 2011 USD kurssi?

V: Eesti kroonides kajastatud saldod arvestatakse eurodesse ümber €-päevale eelneva päeva lõpul, s.t ümberarvestus tuleks teha Eesti kroonides oleva arvestussumma alusel, lähtudes ametlikust kursist. Kui saldo seisuga 31.12.2010 on 100 000 USD = 1 142 170 EEK, siis €-päeval tuleks teostada ümberarvestus 1 142 170 EEK:15,6466=72 997,97 EUR.