Miks ja kuidas tuleb euro Eestisse?

1.
Kes vastutab euro sularaha väljaandmise eest ja kannab trükikulud?
2.
Millal hakkavad sularahaautomaadid väljastama eurosid? Millistes kupüürides sularaha väljastatakse?
3.
Mis saab eurole üleminekul pankades olevatest hoiustest, mis on juba eurodes?
4.
Milliste toodete/teenuste hinnad peavad olema toodud kahes vääringus? Millised reeglid hindade esitamisel kehtivad?
5.
Kas eurole üleminek toob kaasa hinnatõusu? Mida saab riik teha, et hinnatõusu takistada?
6.
Kas pärast euro tulekut ikka kehtivad kroonimargid, kroonipiletid jt ettemaksmist tõendavad maksedokumendid
7.
Kas kaupmehed ikka ümardavad hindu vastavalt ümardamisreeglile? Kas keegi teostab ka kaupmeeste üle järelevalvet? Mida teeb riik selleks, et hindu ei tõstetaks?
8.
Mis saab Eesti kroonist pärast seda, kui me võtame kasutusele euro?
9.
Kus trükitakse Eesti euro rahatähed ning vermitakse euromündid?
10.
Miks Eesti tahtis kiiresti euro kasutusele võtta?


Vastused

Kes vastutab euro sularaha väljaandmise eest ja kannab trükikulud?
Vastus:
Euroraha väljaandmise ehk emiteerimise eest vastutab Eesti Pank. Sularaha lastakse käibele pangakontorite, sularahaautomaatide ja jaekaubanduse kaudu. Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank.
Millal hakkavad sularahaautomaadid väljastama eurosid? Millistes kupüürides sularaha väljastatakse?
Vastus:
Sularahaautomaadid väljastavad eurosid e hiljemalt 48 tunni jooksul alates €-päevast. Paralleelkäibe perioodil väljastasid sularahaautomaadid kava kohaselt 5-, 10- ja 50-euroseid rahatähti. Peale seda on kupüüride valik iga panga otsus, nagu see oli ka enne eurole üleminekut.
Mis saab eurole üleminekul pankades olevatest hoiustest, mis on juba eurodes?
Vastus:
Eurole üleminek ei mõjuta pankades hoitavaid valuutahoiuseid – need jäävad nii, nagu nad olid. Eurodeks arvestati ümber vaid kroonides olnud hoiused.
Milliste toodete/teenuste hinnad peavad olema toodud kahes vääringus? Millised reeglid hindade esitamisel kehtivad?
Vastus:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega on kehtestatud kohustus avaldada kaupade ja teenuste hinnad nii Eesti kroonides kui eurodes. See hõlmab ajavahemikku 6 kuud enne ja pärast eurole üleminekut. Kohustus laieneb kauba või teenuse hinna avaldamisele müügikohas, kus on võimalik hinnainformatsiooni edastamine trükitehniliselt või käsikirjas. Sellega on tagatud tarbijatele hindade avaldamine kahes vääringus kõigis esmatarbekaupu müüvates kauplustes ja müügikohtades, kus tarbijad sooritavad kõige rohkem oma igapäevaseid oste. Kaupmehed on kohustatud kasutama summade konverteerimisel ametlikku üleminekukurssi 1 euro = 15,6466 krooni.
Kas eurole üleminek toob kaasa hinnatõusu? Mida saab riik teha, et hinnatõusu takistada?
Vastus:
Euroalaga liitunud riikide kogemuse põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks ning ligikaudu 0,1–0,3 protsendipunkti vahemikku. Eurostati andmetel kergitas eurole üleminek Eesti tarbijahinnaindeksit 0,2 kuni 0,3 protsendipunkti. Riik on hinnatõususurve vähendamiseks võtnud ette mitmeid samme, näiteks on valitsus kehtestanud täpsed hindade ümberarvutamise reeglid ning jaekaupmeestele sätestatakse kohustus avaldada kaupade hinnad lisaks kroonidele ka eurodes juba enne euro kasutuselevõttu. Eesmärk on anda inimestele aega harjuda euro kui rahaühikuga ning vältida võimalikke väärarusaamu, mis võivad tekkida hindade arvuliste suuruste muutusest. Et hoida ära täiendavat survet inflatsioonile, võttis valitsus omalt poolt eesmärgiks ümardada euro kasutuselevõtul riiklike maksude, tasude ja lõivude konverteerimisel summad võimalusel maksumaksjatele ja riiklike toetuste saajatele soodsamas suunas. Lisaks jälgiti hinnataseme muutusi enne ja jälgitakse ka pärast euro kasutuselevõttu ning teavitatakse sellest ka avalikkust. Hinnataseme jälgimise eesmärgiks on anda avalikkusele teavet hindade muutustest ja avaldada distsiplineerivat mõju ettevõtjatele.
Kas pärast euro tulekut ikka kehtivad kroonimargid, kroonipiletid jt ettemaksmist tõendavad maksedokumendid
Vastus:
Tähtajatute, ettemakse sooritamist tõendavate dokumentide kohta on kehtestatud eriregulatsioon: i) vähemalt kolm kuud enne eurole üleminekut tuleb kõigil avaliku sektori asutustel teavitada selle kohta, millised on asutuse poolt varem välja antud piletite jt dokumentide kehtivusaeg ja kasutustingimused eurole üleminekul; ii) minimaalseks kehtivusajaks postmarkide puhul sätestatakse vähemalt kolm aastat euro käibeletulekust; iii) kroonides olevatele kohaliku ühistranspordi piletitele kehtestatakse minimaalseks kehtivusajaks kolm kuud pärast €-päeva. Ettemakse tasumist tõendavad dokumendid, millele on märgitud kehtivusaeg, kehtivad vastavalt märgitud tähtajale.
Kas kaupmehed ikka ümardavad hindu vastavalt ümardamisreeglile? Kas keegi teostab ka kaupmeeste üle järelevalvet? Mida teeb riik selleks, et hindu ei tõstetaks?
Vastus:
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruses on kehtestatud hindade ümber-arvestamise ja ümardamise reeglid. Ümardamine on kohustuslik vähemalt ühe eurosendi täpsusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on koostatud juhend hindade kahes vääringus avaldamise kohta. Hinnataseme muutusi on jälgitud enne ja jälgitakse ka pärast euro kasutuselevõttu. Sellest teavitatakse avalikkust läbi ajakirjanduse. Protsessi on kaasatud vabatahtlikud tarbijaühendused, Tarbijakaitseamet, Statistikaamet, Eesti Konjunktuuriinstituut. Hinnavõrdlused hõlmavad enamtarbitavaid toidukaupu, odavamaid esmatarbekaupu ja enamkasutatavaid teenuseid. Lisateavet selle kohta saab telefonil 1330 või 6201707, ülevaateid avaldatakse samuti Tarbijakaitseameti veebilehel www.tka.riik.ee
Mis saab Eesti kroonist pärast seda, kui me võtame kasutusele euro?
Vastus:
Ringlusest kõrvaldatud Eesti kroonid hävitatakse, paberraha purustatakse ja mündid sulatatakse.
Kus trükitakse Eesti euro rahatähed ning vermitakse euromündid?
Vastus:
2005. aastal Eesti euromüntide vermimiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Esimesed euro rahatähed hangiti Euroopa Keskpankade Süsteemi vahendusel.
Miks Eesti tahtis kiiresti euro kasutusele võtta?
Vastus:
Euroalaga ühinemisel jätkub Eesti lõimumine ELiga, mis tagab stabiilse majandusarengu tulevikus. Eurosüsteemi liikmeksolek aitab vähendada riigispetsiifilisi riske, mis omakorda suurendab majanduse usaldusväärsust. Liitumine stabiilse majanduspiirkonnaga suurendab tasakaaluka majanduspoliitika jätkumisel Eesti pikaajalist rahastabiilsust, kajastudes stabiilsetes ja madalates intressimäärades. Samuti on oodata tehingukulude (peamiselt valuutavahetuskulude) vähenemist ning hindade paremat võrreldavust, mis toetab hinnastabiilsust. Euro kasutuselevõtt suurendab ka Eesti rolli Euroopa Liidu majanduspoliitikas.