Jaanuaris püsisid hinnad detsembri tasemel

Statistikaameti andmetel tarbijahinnad jaanuaris võrreldes möödunud aasta detsembriga ei muutunud ning eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusid 5,3 protsenti.
7. 02. 2011
 

Aasta alguses mõjutasid hindu kütuse ja toidu jätkuv kallinemine välisturgudel ning majapidamiste energiahindade odavnemine, kuid euro kasutuselevõtmisest tingitud hinnakasv jäi tagasihoidlikuks.

Nii üldisest hinnatõusust kui ka euro käibeletuleku mõjust tingitud ootus hindade kasvu kiirenemisele jaanuaris ei täitunud. Euro kasutuselevõtu mõju hindadele jäi tagasihoidlikuks, ettevõtted ümardasid hindu nii üles- kui allapoole. Selgemaid mõjusid oli näha teenuste hindades, näiteks meelelahutusteenuste ning väljaspool kodu söömise puhul, kus hinnatõusud olid vastavalt 1,5 ja 1,8 protsenti. Samas aasta alguse hindade ülevaatamine ettevõtete poolt ning üldine toidutooraine kallinemine muudavad uue raha kasutuselevõtu mõjude hindamise keeruliseks.

Aasta alguses mõjutasid hinnataset veel hooajalised allahindlused ning elektri, soojuse  ja gaasi odavnemine. Hinnatõususurved tulevad aga jätkuvalt väliskeskkonnast. Maailmaturul on toit kallinenud viimase poole aastaga tervelt kolmandiku võrra. Arenevate suurriikide hoogne majanduskasv tähendab üha kasvavat nõudlust toiduainete järele. Samas on seoses vähenenud saagikusega ning ebasoodsate ilmastikuolude jätkumisega osades piirkondades pakkumine piiratud, mille tõttu on välisturgudel hinnad tõusmas. Ka naftatoodete puhul on suurenev nõudlus koos ebastabiilsuse suurenemisega nafta transiitriikides kergitanud selle hinna kahe aasta kõrgeimale tasemele, mis on üle kandunud ka jaehindadesse.

Sarnased tegurid on tekitamas hinnasurveid kõikjal maailmas ning vahe Eesti ja euroala hinnatõusu vahel väheneb. Eurotsooni inflatsioon kiirenes jaanuaris Euroopa Keskpanga hinnasihist oluliselt kõrgemaks, ulatudes 2,4 protsendini. Kui seni on toidu kallinemist vedanud eelkõige aiasaadused, siis lähiajal hakkab suuremal määral jaehindadesse kanduma ka töödeldud toidu nagu leiva- ja piimatoodete hinnatõus, mis on pikemate lepingute tõttu olnud eurotsoonis seni märgatavalt tagasihoidlikum võrreldes Eestiga.

Iga aasta alguses korrigeeritakse tarbijahinnaindeksi arvutamise aluseks olevas tarbijakorvis sisalduvate kaupade ja teenuste kaalusid. Olulisemate muutustena võib ära mainida toidu ja energiatoodete osakaalu suurenemise, millele elanikel kulub varasemast suurem osa kogukulutustest. Kuna need kaubad on viimasel ajal oluliselt kallinenud, siis käesoleval aastal saab nende mõju tarbijahinnaindeksile olema suurem.


Lisainfo:
Kristjan Pungas
Makromajanduspoliitika osakonna analüütik
Rahandusministeerium
e-post: kristjan.pungas@fin.ee
Tel: 611 3284

 

Rainer Laurits
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 611 3035
GSM 556 10991