Hinnakujundus ja hinna avaldamine kliendile

Muudetud: 08.06.2011

Olenemata euro kasutuselevõtust on ja jääb hinnakujundus endiselt vabaks (v.a need hinnad, mille muutmine nõuab kooskõlastust, nt elekter, vesi jt) Kuid see, kuidas hindu klientidele esitada, on õigusaktidega reguleeritud ning asjaomaseid nõudeid tuleb täita.

Hindade avaldamine kahes vääringus muutus kohustuslikuks juba enne €-päeva

Hindade kahes vääringus avaldamise põhimõtted on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Selleks, et tarbijad saaksid varakult harjuda uues vääringus hindadega, tehti kaupade ja teenuste hindade avaldamine kahes vääringus kohustuslikuks alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. Hindade ümberarvestamisel tuleb järgida ümardamisreegleid (vt. Konventeerimisnõuded ja ümardamisreeglid ).

Hindade kahes vääringus näitamise kohustus ei laiene neile, kellel klientideks on juriidilised isikud, sest tarbija on Tarbijakaitse seaduse kohaselt füüsiline isik.

Hindade esitamine peab olema selge ja arusaadav

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kaupmeeste liit ja tarbijakaitseamet koostasid jaekaupmeestele kahes vääringus hindade avaldamise juhendi, mille üldpõhimõtted on järgmised:

  • hind peab olema avaldatud viisil, et see on tarbijale üheselt arusaadav, kergesti märgatav ja selgelt loetav;
  • kauba või teenuse hind tuleb kahes vääringus avaldada müügikohas ja mujal, kus hinna esitamist nõutakse;
  • soovitav on aegsasti kujundada hinnasildid nii, et krooni- ja eurohind on esitatud enam-vähem ühe suurusega (kergelt märgatav). Sellisel juhul ei oleks vaja kohe pärast €-päeva silte muuta.

Tutvuge ka hindade kahes vääringus avaldamise juhendiga (.pdf).

Euro kasutuselevõtt ei tohi kaasa tuua varjatud hinnatõusu

Hinnakujundusel tuleb arvestada, et tarbijad on varjatud hinnatõusule tundlikud. Eurole ülemineku perioodil (mõni kuu enne ja kuus kuud pärast €-päeva) on kaupade ja teenuste hinnad tarbijate erilise tähelepanu all. Hindade monitooring ja tulemuste avaldamine oli tarbijakaitseameti üks tegevusi enne ja on ka pärast Eesti liitumist euroalaga.

Aus hinnakujundus annab konkurentsieelise

Euroopa Komisjoni soovitusel ning kaubandus- ja tööstuskoja eestvedamisel valmistati ette ausa hinnakujunduse lepe koos asjaomase märgisega leppega liitujatele. Leppega on olnud võimalus liituda kõikidel ettevõtjatel.

Leppega vabatahtlikult liitunud ettevõtjad on andnud nõusoleku, et eurole üleminekul järgivad nad head tava ega tõsta põhjendamatult hindu. See on signaal tarbijale ausast ja vastutustundlikust käitumisest. Leppega liitujad said õiguse kasutada asjakohase logoga kleebist. Märgise õiglast kasutamist jälgivad tarbijakaitseamet ja ettevõtjate erialaliidud. Täiendavat teavet leiate siit.

 

Tagasi...