Euro sularaha kasutuselevõtmine

Muudetud: 08.06.2011

1. jaanuarist kuni 14. jaanuarini 2011 kestnud kahenädalase paralleelkäibe perioodil sai maksta nii eurodes kui ka kroonides, vahetusraha tuli üldjuhul tagasi anda eurodes, sest nii sai kroone ringlusest kiiremini ära korjata. Ükski ettevõte peale krediidiasutuste ja Eesti Panga ei olnud kohustatud paralleelkäibe perioodil rohkem kroonimünte vastu võtma kui 20 krooni ulatuses. Krooni pangatähti olid kaupmehed kohustatud vastu võtma piiranguteta. Kroonimüntide kokkukogumiseks korraldati  2010. aasta oktoobrist kuni detsembrini eraldi kampaania, mille viis ellu pangaliit koostöös kommertspankade ja Eesti Pangaga.

Õigeaegne valmistumine üleminekuks

Eesti Pank oli alates 2003. aastast valmistunud selleks, et tagada  euroraha vastuvõtmine, hoidmine ja käitlemine ning et ringlusest kõrvaldatavate kroonide hoidmine, lugemine ja hävitamine toimuks efektiivselt ning turvaliselt. Selleks töötas Eesti Pank välja sularahavahetuse plaani, kus oli välja toodud sularaha hankimise, eel- ja kaaseeljaotuse ning kroonide ringlusest kõrvaldamise üksikasjad. Krediidiasutused valmistasid ette eel- ja kaaseeljaotuse prognoosid.

Rahavahetuses oli kaks võrdset logistilist osa: eurode jaotamine ja kroonide ringlusest kõrvaldamine. Kroonide ringlusest kõrvaldamine algas müntide kogumiskampaaniaga, mille kaudu püüti vähendada töökoormust vahetusperioodil. Lisaks kavandasid krediidiasutused kampaaniaid, et elanikud hoiustaksid pankadesse võimalikult palju kodudes hoitavast sularahast (mündid ja paberraha).

Rahavahetus toimub pangakontorite kaudu, paralleelperioodil sai kroone tagastada ka kaubandusvõrgu ja Eesti Posti kontorite kaudu. Paralleelkäibeperioodil oli sularahaveo peakoormus kroonivedudel, mille sujuvaks toimimiseks koostasid asjaosalised üksikasjalikud plaanid. Sularahavedude turvalisus tagati ühtse plaani alusel, mille töötas välja siseministeeriumi juurde moodustatud töögrupp.

Kaupmeestel ja teistel suurematel sularahakäitlejatel oli vaja enne €-päeva valmistuda paralleelkäibe perioodiks ning tagada koostöös oma pangaga piisav varu euro sularaha. Eel- ja kaaseeljaotuse põhimõtted olid:

•        Euromündid eeljaotati krediidiasutustele kuni 4 kuud enne €-päeva ning rahatähed eeljaotati kuni 1 kuu enne €-päeva. Eesmärk oli hajutada veokoormust ja tagada euroraha kiire levik kogu Eestis.

•        Krediidiasutused võisid euromünte kaaseeljaotada suurematele klientidele kuni 4 kuud enne €-päeva ning rahatähti kuni 1 kuu enne €-päeva.

•        Väikeettevõtetele võisid krediidiasutused lihtsustatud korras eeljaotada kuni 5 päeva enne €-päeva nii euromünte kui ka rahatähti summas kuni 10 000 eurot. Lihtsustatud kord kehtis ettevõtetele, kus töötab kuni 10 inimest ja mille aastane käive ei ületa 2 miljonit eurot.

•        Eel- ja kaaseeljaotuse tingimus oli, et euro rahatähti ja münte ei jaotata enne €-päeva laiemale avalikkusele.

Mõistagi ei olnud ettevõtetel kohustust kasutada kaaseeljaotuse võimalust, sest euro sularaha saab pangaautomaadist ja kroone saab eurodeks vahetada ka pangakontorites. Paralleelkäibe perioodil võis see siiski tähendada pikemaid järjekordi ja ooteaegu, mistõttu tuli ettevõtetel koostöös oma krediidiasutusega varakult hinnata, mis on neile sobiv lahendus.

 

Tagasi...