Euro õigusraamistik üldiselt

Muudetud: 02.06.2011

1. Üldine raamistik

1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Euro käibelelaskmiseks ja ühise rahapoliitika elluviimiseks asutati Euroopa Keskpank (EKP), mis koos rahvuslike keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank koos nende riikide keskpankadega, kes on euro kasutusele võtnud, moodustavad eurosüsteemi.

EMUs osalemise alusel jagunevad Euroopa Liidu riigid kahte rühma. Täieõiguslikud liikmed on need riigid, mis on ühinenud EMU kolmanda etapiga ehk on võtnud kasutusele euro. Täieõiguslikke EMU liikmeid nimetatakse euroalaks. Liikmesriigid, mis ei ole ühinenud EMU kolmanda etapiga, euroalasse ei kuulu.

EMU täieõiguslikke ja piiratud õigustega liikmeid käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 140, mille kohaselt saab riik EMU täieõiguslikuks liikmeks ainult siis, kui ta täidab ühisraha kasutuselevõtmiseks vajalikud tingimused. Kuni kõik vajalikud tingimused ei ole täidetud, kehtib asjassepuutuva riigi suhtes erand ehk sellele riigile ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõiget 2, artikli 126 lõikeid 9 ja 11, artikli 127 lõikeid 1–3 ja 5, artikleid 128, 132, 133, 138 ja artikli 283 lõiget 2.

Kõik ELi uued liikmesriigid on kohustatud Maastrichti kriteeriumide täitmisel ühinema EMU kolmanda etapiga ehk võtma kasutusele euro. EMU kolmanda etapiga ühinemine või mitteühinemine ei ole liikmesriigi pädevuses (v.a Ühendkuningriik ja Taani). Ühendkuningriigi ja Taani liitumine EMU kolmanda etapiga on võimalik ainult nende enda taotlusel, kuna nende riikide erand (nn opt-out clause) on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollides 15 ja 16.

2. Eurole üleminek Euroopa Liidu õigusaktides

Peamised õiguslikud sammud euro kasutuselevõtuks liikmesriikides, mille suhtes on kehtestatud erand, on järgmised.

I samm: lähenemisaruanne

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kohaselt peavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank andma nõukogule aru liikmesriigi edusammudest majandus- ja rahaliidualases lähenemises. Selline aruanne tuleb koostada vähemalt kord kahe aasta jooksul või mõne sellise liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand.

II samm: otsus erandi tühistamiseks

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 kohaselt otsustab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning arutelu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kvalifitseeritud häälteenamusega, millised erandiga liikmesriigid täidavad eurole üleminekuks vajalikke tingimusi (artikli 140 lõikes 1 esitatud kriteeriume), ning tühistab nendele riikidele kehtestatud erandid.

III samm: vahetuskursi ja muude ühisraha kasutuselevõtuks vajalike meetmete kinnitamine

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõige 3 näeb ette, et kui artikli 140 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt on otsustatud erand tühistada, siis kinnitab nõukogu, mis hõlmab kõiki neid liikmesriikide, mille suhtes ei ole kehtestatud erandit, koos asjassepuutuva liikmesriigiga ühehäälsuse põhimõttel (komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga) kursi, mille alusel euro hakkab asendama asjassepuutuva liikmesriigi vääringut. Samuti võtab nõukogu muid vajalikke meetmeid ühisraha kasutuselevõtuks kõnealuses liikmesriigis.

2.1. Euroopa Liidu teisesed õigusaktid

Euroopa Liidu euro kasutuselevõtu õigusraamistik koosneb kolmest nõukogu määrusest. Määrus nr 1103/97 sätestab lepingute järjepidevuse põhimõtte, rahvusvaluutade eurodesse ümberarvestamise ja ümardamisreeglid. Määrus nr 974/98 kehtestab euroalaga liitunud liikmesriikides ainsa seadusliku maksevahendina euro. See määrus käsitleb muu hulgas üleminekuperioodi aspekte ning euro sularaha ja müntidega seonduvat. Määrus nr 2866/98 sätestab rahvuslike valuutade ja euro vahel fikseeritud vahetuskursid.

2.2. Eurole üleminek Eesti õigusaktides


Lisaks ELi seadusandlusele kohandati ka Eesti siseriiklikku seadusandlust, millega loodi eurole üleminekuks vajalikud tingimused. Euro kasutuselevõtu võimaldamiseks võeti vastu kolm seadust: euro kasutusele võtmise seadus, äriseadustiku muutmise seadus ja riigilõivu muutmise seadus.

Vt ka Euroopa Keskpanga kodulehelt ja Euroopa Komisjoni kodulehelt.