Üldised küsimused ja mõisted seoses eurole üleminekuga

Muudetud: 02.09.2010

1.      Mis on eurole ülemineku vahetuskurss?

V: 1 EUR=15,6466 EEK. Kurssi muuta või ümardada ei tohi.

2. Mis on €-päev?

V: €-päev on päev, millest alates Eesti on euroala liige ja Eestis tuleb käibele euro. €-päevaks on kinnitatud 1. jaanuar 2011.

3. Millal hakata mõtlema euro tulekuga seotud tegevustele?

V: Oleneb paljuski ettevõtte suurusest (tegevusala, äritehingute mahud, kokkupuuted sularaha või kaardimaksetega), ettevõttes kastutusel olevatest erinevatest arvestussüsteemidest  ja muudest ettevõttes olevatest eurotundlikest valdkondadest. Oluline on mitte alahinnata euro kasutuselevõtu mõju ettevõtte igapäeva- ja tulevikutegevustele ning alustada ülemineku mõju analüüsimisega pigem varem kui hiljem.

4. Millest peaks alustama eurole üleminekutööde ettevalmistamist ettevõttes?

V: Soovitame alustada ettevalmistusi eurole ülemineku mõju analüüsimisest ettevõttes, vastates küsimusele, millised on alad või kohad ettevõttes, mis saavad mõjutatud eurole üleminekust? Sealhulgas tuleks hinna eurole üleminekuga seotud kulutuste suurust, et teaks tulevaste kulutustega arvestada. Edasi võiks koostada detailse tegevuste ajakava ja määrata tegevustele konkreetsed vastutajad. Võtta ühendust oma IT teenusepakkujatega. Lõpuks ka võimalike süsteemide testimine enne eurole ülemineku päeva (st enne 1. jaanuari 2011), et vigade avastamisel jõuaks veel parandusi teha. Testimise põhjalikkus sõltub äritegevuse iseloomust. Oluline on tagada ka ettevõtte juhtkonna tähelepanu ja järelevalve kogu eurole ülemineku tegevustes.

5. Kuidas veenduda, et arvestustarkvara toetab valuutavahetust?

V: Kui endal selles osas kindlus puudub, siis tuleks pöörduda arvestustarkvara müünud või seda hooldava ettevõtte poole.

6. Mis on krooni ja euro paralleelkäive ja millal see kehtib?

V: Euro paralleelkäibe periood on €-päevast (01.01.2011) algav kahenädalane periood, mil EEK ja EUR on sularahas võrdväärsed maksevahendid (Euro kasutusele võtmise seadus §3 (1) ). Kõikides kaubandus- jateeninduspunktides saab maksta nii kroonides kui eurodes. Vahetusraha antakse üldjuhultagasi eurodes.Pärast paralleelkäibe perioodi (s.o alates 15. jaanuarist 2011) on Eestis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro.

7. Kuidas saab peale 1. jaanuari 2011 vaadata ajaloolisi andmeid pangas? Kas need on kuni 31.12.2010 on kroonides ja peale seda eurodes?

V: Jah. €-päeva järgselt koostatavad aruanded ja/või klientidele esitatavad väljavõtted perioodi kohta, mil ainus ametlik maksevahend Eestis oli kroon, esitatakse klientidele Eesti kroonides. Kontoraha konverteerimisel eurodeks näidatakse kliendile kontoväljavõttes nii krooni­konto lõppsaldo, vahetuskurss kui ka eurokonto algsaldo. Kõik tehingud, mis on teostatud alates €-päevast, kajastatakse eurodes.

8. Kui jaemüüjal on kassas vähem raha kui 500 euroga maksjale (ostjale) tagasi anda, kuidas toimida? Kuidas on seaduslik, arvestades et üleminekuperioodil on tagasiantava raha prognoosimine keeruline.

V: Paralleelkäibe ajal on seaduslik anda raha tagasi ka Eesti kroonides, kui eurosid ei jätku. Pärast paralleelkäibe perioodi lõppu Eesti kroon enam maksevahendina ei kehti, seega ei saaks neid vahetusrahana ka ostjale eurode asemel anda. Siiski peaks jaanuaris arvestama tavapärasest suurema vajadusega omada kassas piisavalt vahetusraha eurodes, sest inimesed võivad soovida panga-automaadist saadud suuremaid euro-rahatähti vahetada väiksemateks just poes.

9. Mis on eurode eeljaotus?

V: Eurode eeljaotus on Eesti Panga poolt korraldatud euro pangatähtede ja müntide eeljaotus krediidiasutustele. Eesti Pank hakkab euro münte krediidiasutustele jaotama alates 15. septembrist 2010 ja euro pangatähti alates 15. novembrist 2010.

Eeljaotuse tingimuseks on, et eurosid ei jaotata enne €-päeva laiemale avalikkusele.

10. Mis on eurode kaaseeljaotus?

V: Kaas-eeljaotus on krediidiasutuste poolt oma suurematele klientidele euro pangatähtede ja müntide eeljaotus. Näiteks, pangad võivad oma suurematele klientidele münte jaotama hakata alates 15. septembrist 2010 ja euro pangatähti alates 1. detsembrist 2010.  Sõltuvalt logistilistest vajadustest kooskõlastatakse täpsed ajad kliendiga. Kaaseeljaotuse tingimuseks on, et eurosid ei jaotata enne €-päeva laiemale avalikkusele.

11. Mis on eurode lihtsustatud kaaseeljaotus?

V: Lihtsustatud kaaseeljaotus on eeljaotus, kus krediidiasutustel on võimalik lihtsustatud korras eeljaotada alates 27. detsembrist 2010 nii euromünte kui ka euro pangatähti summas kuni 10 000 eurot (156 466 krooni). Sõltuvalt logistilistest vajadustest kooskõlastatakse täpsed ajad klientidega.

12. Kellele kehtib lihtsustatud kaaseeljaotuse kord?

V: Lihtsustatud kaaseeljaotuse kord kehtib ettevõttele, milles töötab kuni 10 inimest ja mille aastane käive ei ületa 2 miljonit eurot (31 293 200 krooni).

13. Kas krediidiasutus on kohustatud teostama kaaseeljaotust või lihtsustatud kaaseeljaotust kõikidele klientidele?

V: Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt on krediidasutusel vabadus otsustada, kas ja kellega ning millise sisuga tehinguid teha.

14. Millal muutuvad pangakontodel olevad Eesti kroonid eurodeks?

V: Krooni kontoraha konverteeritakse automaatselt, üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks €-päeval 1. jaanuaril 2011 ehk pangakontodel toimub eurole järsk üleminek (üleminek ilma paralleelkäibeperioodita). Ümberkonverteerimisel eurodeks kasutatakse EL Nõukogu kinnitatud kurssi ning seaduses sätestatud ümardamisreegleid. Kontoraha konverteerimisel eurodeks näidatakse kliendile kontoväljavõttes nii krooni­konto lõppsaldo, vahetuskurss kui ka eurokonto algsaldo.

Enne €-päeva ettesaadetud ja muud lepingulised maksed konverteerib iga pank enne teostamist ise.

Kaardimaksed muutuvad europõhisteks alates €-päevast.

Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul €-päevast.

15.   Kes katab ettevõtte kulutused seoses eurole üleminekuga (sh muudatused tarkvaras, sularaha hoidmise kulutused, töötajate koolitus, jne)?

V: Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad turuosalised ise. Riigipoolset otsest rahalist toetust ettevõtjatele ja pankadele ei ole. Seetõttu tasub osaleda/suunata töötajaid osalema tasuta koolitustel ja infopäevadel, mida korraldavad riigiasutused (Rahandusministeerium, Eesti Pank jt). Infot koolituste kohta leiab euro.eesti.ee -> Euro teavituse alarubriigist.

16.        Kui ma paralleelkäibe perioodil ei saanud kõiki kroone eurodeks vahetada, mis siis saab?

V: Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis. Sellegipoolest on arvestatud, et Eesti kroonide kokkukorjamine võtab kauem aega kui 2 nädalat. 6 kuu jooksul €-päevast peavad pangad vahetama kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta. Alates 1.juulist 2011.a  vahetavad krediidiasutused kokkuleppel Eesti Pangaga kuni 2011.a. lõpuni kroone eurodeks piiratud kontorivõrguga. Eesti Pank vahetab tähtajatult ja piiramatus koguses kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta.