Ausa hinnastamise kokkulepe

Muudetud: 08.06.2011

Mis on ausa hinnastamise kokkulepe?

Ausa hinnastamise kokkuleppe eesmärgiks on ära hoida majanduslikult põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus. Paljude riikide kogemus on näidanud, et sarnased kokkulepped on aidanud põhjendamatu hinnatõusu ära hoida ning samuti on liitumine andnud liitunud isikutele võimaluse täiendavalt avalikkusele kinnitada, et euro kasutuselevõtmine iseenesest hinnatõusu kaasa ei too.

Leppega vabatahtlikult liitunud ettevõtjad on andnud nõusoleku, et seoses eurole üleminekuga nad järgivad head tava ja ei tõsta põhjendamatult hindu. See on signaal tarbijale ausast ja vastutustundlikust käitumisest oma klientide suhtes. Leppega liitujad said õiguse kasutada vastava logoga kleebist ja teisi visuaalseid materjale.

Ausa hinnastamise leppe eestvedajaks on olnud Kaubandus- ja Tööstuskoda. Kampaania veebilehe leiad siit. Sealt leiad ka nimekirja leppega liitunud kaupmeestest.

Kes said Ausa hinnastamise kokkuleppega liituda?

Leppega on olnud võimalik liituda kõigil kaupu ja teenuseid pakkuvatel isikutel sõltumata juriidilisest vormist s.h nii jae- kui hulgimüügiettevõtted, tootjad, teenusepakkujad, kohalikud omavalitsused ning kohalike omavalitsuste ja riigi osalusega ettevõtted.

Kuidas sai liituda?

Liitumiseks tuli täita avaldus, mis avaldati koos juhenditega selle täitmiseks. Liitumine algas 28.08.2010 ning liitumist võimaldatakse kogu eeldatava kokkuleppe kehtivuse jooksul.

Kes teostab järelevalvet kokkuleppe sätete täitmise osas?

Järelevalvet kokkuleppe täitmise üle teostab tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseameti poolt kaebuse lahendamise soovitavaks eelduseks on, et kaebaja on enne pöördunud ettevõtja poole, kelle puhul on kokkuleppe rikkumise kahtlus ja ettevõtja on keeldunud reageerimast või pole pretensiooniga nõustunud. Esmane ettevõtja poolt pöördumine ei ole kohustuslik, kuid siiski soovitav. Kokkuleppe rikkumise kahtlusest saab teatada nii telefoni teel kui ka tarbijakaitse veebilehel vastava vormi täitmisel.

Logo kasutusõiguse tingimuste (litsentsi) osas teostab järelevalvet nii rahandusministeerium (või tema poolt volitatud isik) kui ka tarbijakaitseamet.

Millal kohaldatakse sanktsioone kokkuleppega liituja suhtes?

Sanktsioone rakendatakse eelkõige juhul, kui tuvastatakse kokkuleppe rikkumine ja põhjendamatu hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus. Põhjendamatuks hindade tõstmiseks loetakse üldiselt olukorda, kui liituja ei suuda esitada ühtegi majanduslikku põhjendust hinnatõusu suhtes või tunnistab, et on tõstnud hindu seoses euro kasutuselevõtmisega.

Põhjendamatuks hinnatõusuks ei loeta kindlasti olukorda, kui see on põhjustatud liitujast sõltumatutest asjaoludest – näiteks, kui jaemüüja on sunnitud hindu tõstma seetõttu, et hulgikaupleja on tõstnud hinda või maailmaturu hindade tõustust tingituna on sisseostu hind kõrgem. Sellises olukorras ei saa kaupleja tegevust lugeda põhjendamatuks hinna tõstmise osas.

Milliseid sanktsioone saab kohaldada rikkuja suhtes?

Tarbijakaitseamet võib teha liitujale ettepaneku (suulises või kirjalikus vormis) mingi toimingu tegemiseks, et liituja tegevus oleks kooskõlas kokkuleppes sätestatuga. Kokkuleppe rikkumise ilmnemisel võib liituja nimekirjast ka kustutada.

Võimalik on ka trahvi kohaldamine. Tarbijakaitseametil on õigus trahvida kokkuleppe rikkujat tarbijakaitseseaduse alusel (ebaausa kauplemisvõtte kasutamine) kuni 3200 eurot (nt olukorras, kus rikutakse kokkuleppe tingimusi ja kasutatakse samal ajal kokkuleppe logo).

Arvestada tuleb ka sellega, et kui isiku nimi kustutatakse liitunute nimekirjast, siis pole tal ka kokkuleppe logo kasutamise õigust. Sealjuures pole logo kasutusõiguse äravõtmise eelduseks nimekirjast kustutamine, vaid logo kasutusõiguse võib isikult ära võtta ka juba siis, kui ilmneb kokkuleppe rikkumine.

 

Ausa hinnakujunduse ja hinna avaldamise juhendi leiate Tarbijakaitseameti veebilehelt. (.pdf)