17% ettevõtjatest eksis paralleelkäibe perioodil hindade kahes vääringus avaldamise ning arveldamise nõuete vastu

Krooni ja euro paralleelkäibe perioodil 01.01.2011 – 14.01.2011 kontrollis Tarbijakaitseamet 430 ettevõtet, millest rikkumisi avastati 72 (17%) korral.
20. 01. 2011
 

Suurimaks rikkumiseks oli hindade erinevus kassas ja saalis - 35% (30 korral), millele järgnesid hindade vale ümardamine - 33% (28) ning eurohinna osaline puudumine – 11% (9). Lisaks avastati juhuseid, kus kassatšekil on toote hind kroonides, kuid hinna järgi on märgitud EUR ja vastupidi. Esines ka juhtumeid, kus lõpparve oli ümardatud 10 eurosendi täpsuseni

Rikkumiste korral juhiti ettevõtjate tähelepanu puuduste likvideerimiseks ning teavitati neid järelkontrollist.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste: „Olime valmistunud varuga. Tegelikkuses kulgesid möödunud kaks nädalat oodatust rahulikumalt. Enim pöördumisi laekus just ettevõtjatelt. Tarbijatelt tuli pöördumisi pea kolmandiku võrra vähem, mis kinnitas varasemat uuringut, kus leiti, et inimesed on eurole üleminekust hästi informeeritud.“

Tarbijakaitseameti infotelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati paralleelkäibe perioodil kokku 341 korda euro tulekuga seonduvalt. Suurema osa neist moodustasid kõned, mille puhul tuli ettevõtjaid nõustada hindade avaldamise küsimuses – kui kaua peavad hinnad olema kahes vääringus, milliselt neid avaldada ning kuidas paralleelkäibe perioodi ajal toimub arveldamine. Infotelefonile laekunud tarbijate signaale kontrollis amet jooksvalt.

Kirjalikke järelepäringuid esitati paralleelkäibe perioodil 152, enamik neist olid samuti ettevõtjate pöördumised täiendava informatsiooni ja nõu saamiseks. Tarbijad on saatnud ka mitmeid vihjeid hinnatõusude kohta. Enamasti arvatakse ekslikult, et Ausa Hinnastamise Leppe lubadus „euro hinda ei tõsta“ kehtib kõikidele kauplejatele.

Enim pöördumisi on olnud hinnatõusu osas nende ettevõtete kohta, kes eelmainitud leppega liitunud ei ole. Samuti on küsitud tagatisraha väärtuse muutumise ning kütuse hinna kajastamise kohta. Viimati mainitu puhul on tarbijad olnud segaduses sellest, et kütusehindu näidatakse 3 kohta pärast koma, mis ei ole aga keelatud. Lisaks on esitatud pöördumisi, kus väideti, et kauplused ei võtnud paralleelkäibe perioodi ajal enam kroone vastu.

Paralleelkäibe perioodi (01.01 – 14.01) jooksul on Ausa Hinnastamise Kokkuleppe rikkumise kahtlusega pöördutud Tarbijakaitseameti poole 10 korral. Tuginedes nii tarbijate pöördumistele kui ka meedias kajastatud hinnatõusu vihjetele on Tarbijakaitseamet saatnud välja 7 selgitusnõuet ettevõtetele, kes on leppega liitunud:

Käesolevaks hetkeks ootame ettevõtjatelt selgitusi, et hinnata, kas tegemist on leppe rikkumisega või mitte. Koos selgitusnõudega kohustati ettevõtjaid tarbijakaitseametile esitama ka kauba saatelehtede koopiaid, millega nad hinnatõusu põhjendavad.

 

Lisainfo:

Hanna Turetski

Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja

53 308076, 53 308076