Eesti euromünt

Muudetud: 01.07.2011

2004. aasta juunis kuulutati välja konkurss Eesti euromündi rahvusliku külje kujunduse leidmiseks. Konkursile laekus kokku 134 tööd. Ekspertide žürii valis välja kümme paremat tööd, mis osalesid nädala väldanud telefonihääletusel, kus said arvamust avaldada kõik eestimaalased. Kokku anti 45 453 häält. Hääletuse tulemused kinnitas Eesti Panga kokku kutsutud žürii, kes tegi novembri alguses ka otsuse kümne rahvuslikku hindamisvooru jõudnud kavandi kohta.

Eesti euromündi rahvusliku külje kujundusvõistluse võitjaks osutus Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2. Lõhmuse töö sai 12 482 häält. Võidutööl on kujutatud Eesti kontuur ja sõna „Eesti“

  

1 eurosent        

20 eurosenti

2 eurosenti

50 eurosenti

5 eurosenti

1 euro

10 eurosenti

2 eurot

  

Eesti euromüntide vermimiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil aastal 2005 tegi parima pakkumise Soome rahapaja ehk Mint of Finland. Eesti euromüntide vermimine algas juulis 2010, pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist.

Euromündi rahvusliku külje kujundust ei saa muuta, välja arvatud monarhiates iga 15 aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid ehk oluliste riiklike sündmuste tähistamiseks erilise kujunduse ja piiratud koguses ringlusse lastavad käibemündid. Mälestusmünte võib iga riik ringlusse lasta kord aastas.

Peale euroala riikide endi emiteeritud mälestusmüntide emiteeritakse ka euroala ühisprojekti raames käibemünte, et meenutada Euroopa Liidu tähtsaid sündmusi. Erilise kujundusega on ka meenemündid, mille kujunduse suhtes ei ole piiranguid.

 

Kas teadsid, et...

  • Euro tähis on € ja rahvusvaheline lühend EUR.
  • Eurosentidel eraldi tähistust ei ole. Lühendina võib kasutada s.
  • €-märk kirjutatakse pärast hinnanumbrit. Nt 9 € ja 15 s või 9,15 €