Muud kasulikku

1.
Kuidas kirjutada eurot?
2.
Mis sai Eesti krooni kattevarast?
3.
Millised on argumendid eurole üleminekuks?
4.
Kuidas mõjutavad mõnede euroala riikide raskused Eesti ühinemist euroalaga?
5.
Kuidas tuleks kasutada € sümbolit?
6.
Kust saab infot raamatupidamist puudutavate küsimuste- vastuste kohta?


Vastused

Kuidas kirjutada eurot?
Vastus:
Euroopa Liidu rahaühikut võib kirjutada sõnaga, st euro, ja võib kasutada tähist €. Valuutade rahvusvahelised lühendid, nagu EUR, USD, SEK, EEK jt eesti teksti ei sobi (ning „eurid” ja „eegud” jäägu üldse kõnekeelde). Seega, miski maksab 10 eurot või 10 € (mitte: 10 EUR). Sendi lühend on s (kirjutatakse ilma punktita), nagu on olnud ka meie oma sendil. Praegusel üleminekuajal võib vajaduse korral täpsustada, kas sent on eurosent (mitte: eurocent) või kroonisent. Kui summa järel on sõna „euro” või tähis €, sobib sendid eraldada komaga (nn kümnendmurrukoma), nt 9,52 eurot ~ 9,52 € (nii on ka standardis EVS 8:2008). Kui rahaühikut nimetatud pole, võib kirjutada kas komaga või punktiga, nt hind on 9,52 ~ hind on 9.52 (see soovitus kehtib ka arve, hinnakirja, tabeli jms kohta, kus rahaühikut iga summa juures eraldi ei näidata). Punktiga kirjutamine on olnud tavaks ka siis, kui rahaühiku lühend või tähis on summa ees (nt hinnasiltidel kr 52.–, kr 52.14, € 9.52), kuid jooksvas tekstis on loomulik märkimisviis selline, kus rahaühik on summa järel. Suuremate summade puhul on tekstis mõistlik võtta abiks sõna „sent” või selle lühend s, nt 19 346 eurot 25 senti ~ 19 346 € 25 s.
Mis sai Eesti krooni kattevarast?
Vastus:

Väga lihtsustatult võib öelda, et krooni kattevarast sai euro kattevara.

Eesti kroon oli tagatud kattevaraga ehk Eesti Panga välisvaluutareservidega. Kattevara on vaja, et inimesed usaldaksid keskpanga poolt väljastatud raha.

Pärast eurosüsteemi liikmeks (euroala keskpangaks) saamist on jätkuvalt Eesti Panga ülesanne väljastada riigis käibivat raha. Seetõttu säilis ka Eesti Panga kohustus kindlustada Eestis ringleva raha ehk euro usaldusväärsus ja ostujõud.

Sama põhimõte kehtib kõigis teisteski euroala riikides. Euroala riigis peab rahvusliku keskpanga poolt väljastatud euro olema täiel määral tagatud rahvusliku keskpanga varadega.

Seega muutus euro tulekuga ainult raha nimetus. Nii nagu Eesti Pank tagas enne krooni ringluse ja usaldusväärsuse, tagab ta nüüd euro ringluse ja usaldusväärsuse.

Lisaks euro kattevarale peab Eesti Pangal olema piisavalt vara (kapitalipuhvrid), et keskpank suudaks täita oma kohustusi ka erakorraliste kahjude puhul.

Euro kasutuselevõtt on siiski toonud kaasa muutusi Eesti Panga bilansis. Üks põhjus oli vajadus viia Eesti Panga bilanss kooskõlla euroala keskpankade (eurosüsteemi) ühiste nõuete ja reeglitega. Teine põhjus oli selles, et euroalas peavad kommertspangad hoidma keskpangas kohustuslikke reserve märksa väiksemas ulatuses kui krooni ajastul. Seetõttu vähenes bilansimaht võrreldes 2010. aastaga. Keskpanga bilansiga saab täpsemalt tutvuda Eesti Panga kodulehel.

Millised on argumendid eurole üleminekuks?
Vastus:
1. Võttes kasutusele euro on Eestis ka edaspidi käibel usaldusväärne raha. Euro tagab Eesti elanikele stabiilsed hinnad ehk väga vähe muutuva hinnataseme ning suurema ostujõu.

2. Ühinedes euroalaga suureneb Eesti heaolu ja kiireneb majanduskasv, sest euro suurendab usaldust Eesti majanduse vastu ning toob Eestisse rohkem investeeringuid ja töökohti.

3. Ühinedes euroalaga on Eesti pangalaenude protsendid mõistlikul tasemel ka tulevikus. Madala ja vähe muutuva inflatsiooniga on ka intressimäärad stabiilsemad ning Eesti pankadel võimalik raha madalama protsendiga edasi laenata.

4. Ühinemine euroalaga suurendab Eesti üldist turvalisust. Kiirem majanduskasv, osalemine oluliste majandusotsuste langetamisel ning Eesti pankade võimalus laenata raha Euroopa Keskpangast tugevdavad oluliselt majanduslikku turvalisust.

5. Euroalaga ühinemine on Eesti senise poliitika loomulik jätk – 20 aasta jooksul on krooni kindel kurss olnud Eesti majanduse peamine tugi.

6. Euroalaga liitumise plussid sõltuvad sellest, kas suudame jätkata senist majanduspoliitikat e. hoiduda üle jõu elamisest riigi ja üksikisiku tasemel.
Kuidas mõjutavad mõnede euroala riikide raskused Eesti ühinemist euroalaga?
Vastus:
Euroala tervikuna on tugev. Tuleb vahet teha euroalal ja neil mõnel riigil, kellel on enda sisemisi probleeme vaja lahendada. Hindade stabiilsus on euroalal tagatud ja eurol on oluline roll Euroopa Liidu majanduses. Igal juhul võib öelda, et üksikute riikide probleemid Eesti ühinemist euroalaga ei mõjuta ja euroala liikmelisus toetab meie stabiilset arengut. Kui me oleme praegustest probleemidest euroalal jagu saanud, siis on ka euroala ise märksa tugevam, kui ta oli seda enne kriisi algust.
Kuidas tuleks kasutada € sümbolit?
Vastus:
€ sümboli õige kasutamise kohta vaadake palun Euroopa Komisjoni veebilehelt
Kust saab infot raamatupidamist puudutavate küsimuste- vastuste kohta?
Vastus:
Raamatupidamise alaseid põhilisi küsimusi-vastuseid seoses eurole üleminekuga on kokku üle 100 ning need on leitavad Ettevõtja rubriigis: Küsimused-vastused raamatupidamises seoses euroga